XVII. Kümme kasutut asja
1. On kasutu pöörata liigset tähelepanu oma kehale - see on näiline ja mööduv.
2. On kasutu töötada ja puudust kannatada selles maailmas endale kodu soetamiseks sest surres peame lahkuma tühjade kätega ning järgmisel hommikul kantakse isegi meie laip välja meie endi kodust.
3. Isegi armastusest on kasutu järeltulijaile pärandada maiseid rikkusi sest meie surres ei ole nad võimelised osutama viimast abi.
4. On kasutu pühendada aega omaste ja sõprade tujude täitmisele, neile vastu tulemisele või nende ülekülvamisele armastusega sest surres peame oma teed minema üksi, ilma nendeta.
5. On kasutu pärandada järeltulijaile selle maailma asju sest nad ise on surelikud ning mistahes pärandatavad maised hüved lähevad nagunii kaotsi.
6. On kasutu pühendada oma elu maiste asjade soetamisele sest surma saabudes tuleb lahkuda isegi omaenda kodust.
7. Püha elu elamata on kasutu astuda Kogusse sest truudusetus pühendumuslikele tõotustele viib haletsusväärsesse seisundisse.
8. Õpetust üksnes kuulanuna, selle üle vaid mõelnuna, ilma sellega tegelemata, ilma vaimseid võimeid omandamata on kasutu end surmatunnil veel üritada aidata.
9. Ilma alandlikkuse ja andumuseta on kasutu isegi väga pikka aega elada koos vaimse juhendajaga sest nii ei ole võimalik vaimselt areneda.
10. Ülima Tarkuse püüdlemise asemel on kasutu pühenduda selle maailma tulutuile tegevusile sest kõik olemasolevad ja silmanähtavad asjad on alati kaduvad, muutuvad ja püsimatud ning seda enam, et ilmalik elu ei saa pakkuda ei tõelist ega püsivat paremust.
Need on KÜMME KASUTUT ASJA