Kommentaare
HINDAMATU PÄRLIKEE, roosikrants; palvehelmed hinnalistest vääriskividest.
Originaali tiitel: RJESGAMPO RINPOCHE-HI LAM MCHOG RINPOCHE-HI HPHRENG-WA ZHES-BYA-WA BZHUGS-SO. Sõnasõnalt: " Siin asub kõrgeaulise isand Gampopa Ülim Tee nimega Hindamatu Pärlikee".
Ingliskeelse väljaande tiitel: TIBETAN YOGA AND SECRET DOCTRINES. Arr. and ed. by W. Y. Evans-Wentz. Second edition, Oxford, 1958. Book I. The Supreme Path of Discipleship: The Precepts of Gurus. The twenty-eight categories of Yogic precepts. (The Precious Rosary).
See tõlge inglise keelest eesti keelde ei saa olla eriti teaduslik ega täpne juba sellepärast, et seda pole vist ka kasutatav algallikas, W. Y. Evans-Wentzi tõlge tiibeti keelest. Siinne tõlkija on üritanud anda tekst edasi võimalikult arusaadavalt, omaenda parima äratundmise kohaselt.
Inglise keelest tõlkinud Tõnn Sarv.
Trükiväljaandena ilmunud: Aktsiaselts "ARRO", Tallinn, 1990.
GAMPOPA, alias Dvagpo-Lharse (1077 - 1152) oli pärit Dvagpo provintsist Ida-Tiibetis. Nimi "Gampopa" viitab kuningas Srong-Tsan-Gampo (surn. 650.a.) taaskehastusele. Dvagpo-Lhardse tekstid kuuluvad Maha-Mudra filosoofiasse ja Kargjütpa koolkonda, mille rajajaid oli Suur Õpetaja Milarepa. D-L oli Milarepa õpilane ja otsene järeltulija. D-L. asutatud on 1150. a. Tsur-Ika klooster, mis oli kuni viimase ajani Kargjütpa koolkonna keskuseks.
I. 3 Pimeduse Ajastu = Kalijuga
I. 4 Seadmuse Olu = Dharmakaja
II. 8 Kahekordne Pälvimus = Põhjuslik ehk ajaline pälvimus ning tulemuslik e. vaimne pälvimus. Esimene on heade tegude vili, teine areneb esimese küllusest.
VIII. 6 Keskendumisseisund = samadhi.
XII. 1 Püha Kogu = Sangha. Budistlik mungakogudus, vaimne ühendus.
XIV. 6 Joogalik edenemine = sadhana.
XVIII. 10 Kolm kalliskivi = Triratna : Buddha, Dharma, Sangha.
XIX. 10 Teadmuse kolm ust = keha, keel, meel.
XX. 2 Evans-Wentz pakub siin mitu tõlget: For one of ordinary intellect, the best thing is to recognize, both within and without oneself, the workings of the law of opposites. For one of ordinary intellect (or spiritual insight), the best thing is to recognize the external and internal phenomena (as these are seen) in the four aspects (or unions) of phenomena and noumena.
XXIV. 1 Kuus olelusseisundit. 1) deevade maailmad, 2) asurade (hiidude) maailm, 3) inimmaailm, 4) loomade maailm, 5) preetade ( õnnetute vaimude) maailm, 6) põrgu maailmad.
XXVI. 1 Kümme Head Tegemist. Need on kolm kehalist (eluhoid, karskus heldus), neli keelelist (ausus, tasasus, viisakus, jutlus), ning kolm meelelist ( heatahtlikkus, heasoovlikkus ja alandlikkus koos usuga).
Kuus Piiritut Voorust ( Kuus Paramitat). Piiritu heldus, kõlbelisus, rahu, töökus, keskendumine, tarkus. (Paali traditsioonis kümme: heldus, kõlbelisus, loobuvus, tarkus, usinus ehk töökus, sallivus tõearmastus, hea tahe, armastus, kannatlikkus).
Neli Üllast Tõde. 1) Kogu elu on kannatus, 2) Kannatusel on põhjus (iha olemise, naudingute jne. järele), 3) Kannatust saab kaotada (ihade väljajuurimisega), 4) Selleks on 8-astmeline tee.
Neli Arenguseisundit = dhjaana astmed. Maailmatunnetuse järgud.
Neli Kehatut Olemist = neli arupat. Teadvuse neli olekut; teadvuse sansaaralikkusest tühjenemise neli arengujärku.
Kaks Saladuslikku Teed. Madalam tee viib Nelja Kehatusse Olemisse ning taevastesse ilmadesse; kõrgem tee viib nirvaanasse.
XXVI. 2 Neli Suurt Valvurit. Need taevalikud kuningad kaitsevad maailma kurjuse hävitavate jõudude eest: valge Dhritarastra idas, roheline Virudhaka lõunas, punane Virupaksa läänes ja kollane Vaisravana põhjas.
XXVI. 3 Voolusesse astunud = strotoapatti; vaid korra veel sündivad = sakridagamin; enam ei pöördu tagasi = anagamin. Pühakute (arhatite) astmed.
XXVI. 3 Endassetõmbunud (Pratjeka) Buddhad ei jutlusta avalikult, vaid avaldavad mõju isikliku kokkupuutega. Kõikteadvad Buddhad (nende seas oli ka Buddha Gautama) jutlustavad Õpetust laialdaselt, nii jumalatele kui inimesatele.
XXVII. 1 Põhitõde = Dharmakaja.
XXVII. 3 Tõeline Seisund. Selles seisundis on nägemine ja nägija üks ja seesama.
XXVII. 4 Puhas Seisund. Selles seisundis on keskendumine ja keskenduja ja keskendutav üks ja seesama.
XXVII. 5 Loomulik Olu. Selles olus ei ole nautimist ega nautijat.
XXVII. 8 Kahekordne Pimestus. Pahelistest kirgedest ning ebausust ( näit. usust isiksuse või hinge surematusse, näilike asjade tõelisusse vms.) sündinud pimestus.
XXVIII. 1 Kogu-Meel = Dharmakaja.
XXVIII. 2 Alustõelisusel ei ole tunnuseid ega omadusi, need saavad olla üksnes sansaaralises, s.o. nähtumuslikus maailmas.
XXVIII. 6 Hiilguse Olu = Sambhogakaja.
XXVIII. 7 Kehastumise Olu = Nirmanakaja
XXVIII. 8 Seadmuse Ring = Dharmatsakra.
DIPANKARA, alias Sridznjäna, alias Atisa. Sünd. 980.a. Bengaalis, Indias; saabus Tiibetisse 1038.a. Kadampa kooli rajaja, esimene suur lamaismi reformeerija. Teise suure reformeerija TsongKhapa ajal 350 aastat hiljem kujunes sellest koolist Gelugpa kool, mis jäi Tiibetis keskseks.
ÕNNISTUS. Traditsiooniline sõna raamatu lõpul " MANGALAM".